Häbelikust Inglise poisist rokkstaariks! Kui tõene on Elton Johni autobiograafia “Rocketman”?

Oled oodanud aastaid, et näha eluloofilmi säravast maailmatasemel glämm-rokkstaarist – sellest häbelikust Inglise poisist, kes sirgub kuulsuse halastamatus rambivalguses ja mõistab lõpuks, kes on tema tõelised sõbrad. Ja siis, ühe aastaga, ilmub korraga kaks sellist filmi.

Kuigi „Rocketman“, mis räägib Reginald Dwighti teekonnast superstaar Elton Johniks ja tema kahest identiteedist, mis lõpuks leiavad omavahel kooskõla, võib esmapilgul tunduda sarnane „Bohemian Rhapsody’ga“, on nende vahel olulisi erinevusi.

„Bohemian Rhapsody“ keskendub peamiselt live-kontsertide ja albumiesituste ekraanile toomisele, kus laulud püsivad truud oma originaalversioonidele. Seevastu „Rocketman“ on klassikaline muusikal, kus tegelased puhkevad laulu ja tantsu saatel oma emotsioonid valla, lisades loole fantaasiakihte. „Rocketman“ ei pelga ka radikaalselt ümber mõtestada laule ja arranžeeringuid. Kas see näitab, et film esitab tõde, mis on läbi filtri kujundatud, või on Elton valmis jagama oma lugu ilustamata kujul?

Väikese Regi imepärane muusikaanne

Filmi esimene viide väikese Reg Dwighti erakordsele andele ilmneb siis, kui ta mängib perekonna klaveril täpselt järgi raadiost kuuldud meloodiat. See avaldab sügavat muljet tema vanaemale ja emale, kes otsustavad, et klaveritunnid on hea investeering. 11-aastaselt võidab ta stipendiumi mainekasse Kuninglikku Muusikaakadeemiasse. Ilma oma ettemänguks valmistamata, pääseb ta sisse, mängides täpselt seda, mida ta kuulab oma õpetajat harjutamas.

Elton Johni veebilehel ja tema elulooraamatutes märgitakse, et väike Reg šokeeris perekonda, kui ta mängis kõrva järgi „Uisutaja“ valssi. Philip Norman kinnitab, et juba lapseeas suutis Reg kuulata muusikapalasid vaid korra ja seejärel istuda klaveri taha, et mängida need algusest lõpuni. Tema õpetaja meenutab, et noor Reg võis kuulmise järgi mängida isegi keerulisi muusikateoseid. Näiteks kui õpetaja mängis talle Händeli prelüüdi, mis oli neli lehekülge pikk, mängis Reg selle kohe järele „nagu grammofon“, meenutab õpetaja.

Elton Johni nime sünd

Kui Reg mõistab, et tema süda kuulub rock’n’rollile, hakkab ta nädalavahetustel mängima kohalikes pubides väikese bändiga. Varsti saab bändist Ameerika souliartistide saatebänd, mis ajendab üht tema bändikaaslast nentima, et Reg vajab endale sobivamat rock’n’roll’i nime. Reg laenab oma bändikaaslase Elton Deani eesnime, kuid pole veel kindel perekonnanime osas. Kui muusikaväljaandja Dick James küsib temalt, mis ta nimi on, jääb Regi silm John Lennoni fotole seinal ning inspiratsioon lööb välguna.

Tegelikult oli Elton John juba 1963. aastal osaline Ray Charlesi ja Jim Reevesi kaverbändis, mis esines hotellis Londoni lähistel, mitte pubides. Bändi liikmed moodustasid hiljem Bluesology, mis soojendas 1960. aastatel tõepoolest selliseid legende nagu Isley Brothers ja Patti LaBelle. Elton laenas oma eesnime bändikaaslaselt Elton Deanilt, kuid John tulenes hoopis tema mentorilt Long John Baldrylt, kes oli tuntud Briti bluusimaailma staar ja avameelselt gei – üks väheseid tol ajastul.

Üleöö kuulsus Los Angeleses

Elton Johni ja Bernie Taupini koostöö viib nad plaadilepinguni ja plaadifirma broneerib kuueõhtuse esinemise kuulsas L.A. klubis Troubadour. Esinemise eel kuuleb Elton, et publikus on tema iidolid nagu Beach Boys ja Leon Russell, ning ta muutub nii närviliseks, et keeldub lavale minemast. Kuid lõpuks astub ta siiski lavale ning just see hetk muudab kõik. „Lähed lavale tundmatu noorukina, aga tuled tagasi staarina,“ kõlab filmiklassika fraas.

Tegelikult juhtuski nii. Elton Johni esinemine rabas publikut ja tegi temast üleöö linna kuulsuse. Los Angeles Timesi arvustus kinnitas Eltoni ja Taupini tähelendu. Bernie Taupin on hiljem öelnud: „Troubadouri kontserdid olid meie karjääri katalüsaator.“

Enesetapukatse

Film näitab, kuidas Elton langeb üha sügavamale alkoholismi, narkootikumide ja hedonismi kütkesse. Kui tema ema ja vanaema külastavad tema Los Angelese häärberis toimuvat suurt basseinipidu, veedab Elton suurema osa ajast üksinda oma toas, purjuspäi. Lõpuks ilmub ta välja ainult selleks, et basseini hüpata ja unustust otsida.

Elton Johni tegelik elu peegeldas seda, kui ta, olles saavutanud meeletu edu (seitse järjestikust USA number üks albumit), langes sügavale sõltuvuste ja isolatsiooni sügavikku. Ta on hiljem meenutanud, kuidas ta langes pornotarbimise, buliimia ja alkoholismi küüsi, elades üksildast ja hävitavat elu. Ühel hetkel tegi ta enesetapukatse, võttes 60 vaaliumi tabletti ja hüpates basseini, karjudes: „Ma suren!“ Ta ise on meenutanud, et see oli stressi ilming – viis aastat järjest töötamist oli jätnud oma jälje.

Nii dramaatiline kui see episood ka oli, meenutas Elton, et tema vanaema reageeris sellele külmalt, öeldes: „Me peaks vist nüüd koju minema.“

Vaata seda muusikalihõngulist autobiograafiat juba reedel, 13. septembril, kell 22.00 kanalil Go3 Films.