„Ex Machinas“ voolav ärevus ei ole tehisintellekti süü

“Ex Machinat” on kiidetud kui filmi, mis uurib tehisintellekti võimalikke ohte. Iseteadlik tehisintellekt on alles kujunemisjärgus, kuid digitehnoloogia ohud on tänapäeval vägagi reaalsed.

Interneti üha levinum roll meie elus tekitanud selle, mida filmitegija Alex Garland nimetas NPR-ile antud intervjuus “tehnika paranoiaks”. Õud, millele “Ex Machina” tugineb, tekitab vaatajas tõelise emotsionaalse reaktsiooni – hirmu, mis põhineb pigem reaalsusel kui fiktsioonil.

“Ex Machina” oli Garlandi režiidebüüt, kus ta kasutas kogemusi, mida oli saanud teisi erineva eduga filme kirjutades. 2014. aasta filmi keskmes on programmeerija Caleb (Domhnall Gleeson), kes võidab oma ettevõttes konkursi. Tema auhinnaks on veeta nädal aega Oscar Isaaci mängitud ekstsentrilise tegevjuhi Nathani eraldatud ja rangelt valvatud mõisas. Ta peab seal mõõtma Nathani uusima leiutise Ava (Alicia Vikander) teadvuse taset, sooritades Turingi testi. Caleb on peagi üllatunud sellest, milleks nii Ava kui ka tema ülemus on võimelised.

Tark tehisintellekt ei ole otsene oht inimkonnale

Režissöör Alex Garland mõistab, et tehisintellekti suhtes on “palju ärevust”, kuid leiab, et see on lõppkokkuvõttes “vale”, sest see ei ole otsene oht inimkonnale. Garlandile ei ole düstoopia võõras, kuid ta tahtis “Ex Machina” puhul lõpuks teistsugust teed minna, selgitades Channel 4-le, et film “ei ole mõeldud selleks, et A.I.-id (tehisintellekti) karta”, vaid “Ex Machina” keskendub looja kasvavale ärevusele tema masinate suhtes.

Nathani paranoia peegeldab “Ex Machinas” inimeste ja digitaaltehnoloogia vahelist suhet. Nagu Garland NPR-ile tabavalt märkis: “Me ei saa aru, kuidas meie mobiiltelefonid ja sülearvutid töötavad…aga need asjad näivad mõistvat meie kohta palju. See ei ole nüüd tegelikult tehisintellekti, vaid tehnika paranoia.”

Garland viitab asjaolule, et suured tehnoloogiafirmad jälgivad meid pidevalt interneti iga osaga kokku puutudes – alates otsingumootoritest kuni sotsiaalmeediani, kus me ohverdame enda privaatsust ning mille vastu kõik tänapäeva maailmas võitlevad. Põhjus, miks “Ex Machina” on nii kontseptuaalselt intelligentne kui ka vähem analüütilises mõttes kaasahaarav, seisneb selles, et filmi tuum on pigem inimkonna hirm tehnoloogia ees kui tehnoloogia enda ohtlikus.

Kuid suured tehnoloogiaettevõtted on teisest puust…

Mis puutub sellesse, millal eksisteerib tõeliselt eneseteadlik tehisintellekt, siis Alex Garland rääkis filmi ettevalmistamisel mitme valdkonna eksperdiga, kes ütlesid talle, et selleks võib kuluda aastakümneid või isegi sadu aastaid. Ta selgitas Landmark Theatre’is toimunud küsitlusringis, et “kui sa teed läbimurde…siis nihkuvad tahetud tulemused sinust veidi kaugemale.” See aga ei tähenda, et tark A.I. ei saa kunagi valmis. Paljud eksperdid, kellega Garland rääkis, ütlesid, et nad panustaksid sellele, et sellises vormis A.I., nagu seda filmis näidatakse, eksisteerib kunagi tulevikus.

Garland on ka kommenteerinud, et milliseid ohte kujutavad endast praegu tehnoloogiafirmad. Kasutades Oscar Isaaci kehastatud karakterit, kommenteeris Garland NPR-ile, et tehnoloogiafirmad kasutavad ebaausalt „tuttavat kõnepruuki“, et oma kliente rahustada samal ajal, kui nad jälgivad ja müüvad klientide andmeid kasumi saamiseks: “Nad ütlevad: “Hei kutt, hei semu,” nagu oleksime omamoodi sõbrad eks, “ma ei ole tegelikult suur tehnoloogiafirma, ma olen tegelikult sinu sõber ja me suhtleme nagu me oleks baaris või rannas ja me oleme osa üksteise elust, aga samal ajal võtan ma sinult palju raha ja kõik su andmed ja luusin su kontaktilistides ringi” ja nii edasi.

Nagu Garland paljudes oma intervjuudes välja toob, kasutavad need ettevõtted tehnoloogiat palju kurjakuulutavamal viisil kui kauge potentsiaalne oht, et tundlikud tehisintellektuaalsed robotid võtavad maailma üle.

Vaata põnevat, düstoopilist ja parimate visuaalsete efektide Oscariga pärjatud mängufilmi „Ex Machina“ juba reedel, kell 19.00, kanalil Go3 Films.